Daam kullas

Gustav Klimti maal „Daam kullas“, mida peetakse üheks 20. sajandi tuntumaks maaliks, jõudis kogu maailma uudispealkirjadesse sada aastat pärast valmimist, kui selle müügihind kerkis oksjonil 135 miljoni dollarini. Washington Posti ja varem Los Angeles Timesi ajakirjanik Anne-Marie O’Connor räägib meile haarava loo, kes oli too maalil kujutatud daam kullas tegelikult. Adele Bloch-Bauer oli silmapaistev Viini juudi seltskonnategelane, kelle isa oli Habsburgide impeeriumi ühe suurpanga omanik ja Berliini ja Konstantinoopoli vahel kurseeriva Idamaade Ekspressi juht ja kelle abikaasa Ferdinand Bauer oli suhkrutööstur. Bloch-Bauerid olid kunstimetseenid. 19. sajandi lõpu Viinis oli Adelel mässaja kuulsus. Ajal, mil naiste osalemist ühiskondlikus elus peeti mandumise ilminguks ja leiti, et see on vastuolus nende loomusega, väärtustas Adele avalikult naiste haridust. Oma särava olekuga inspireeris Adele ka Gustav Klimti, kes tegi temast rohkem kui sada joonistust. Raamatus tutvustatakse ka Klimti, vaese graveerija poega, keda kunstibürokraadid ei tahtnud tunda, geeniust, oma aja kunstiketserit. Kui natsid võimule tulid, konfiskeerisid nad portree Bloch-Bauerite paleest ja kõrvaldasid sellelt Adele nime, et keegi ei aimaks tema juudi päritolu. Natsiametnikud andsid portreele pealkirjaks „Daam kullas“ ning seda eksponeeriti kui Saksa kunsti taiest. Kuuskümmend aastat pärast natside kunstirööve põhjustas Adele Bloch-Baueri portree kümneaastase kohtuvaidluse Austria valitsuse ja Bloch-Bauerite pärijate vahel. Anne-Marie O’Connor töötas aastaid Reutersi väliskorrespondendina ja Los Angeles Timesi koosseisulise ajakirjanikuna. Tema artiklid on ilmunud sellistes väljaannetes nagu Esquire, The Nation ja The Christian Science Monitor. Praegusel ajal teeb ta kaastööd The Washington Postile Jeruusalemmast, kus tema abikaasa William Booth on sama väljaande bürooülem. 392 lk